credistar468x60

tfbank

LaenudON.ee | Laenud - kiirlaenud | Laen 10000 €

Võlanõustajad ütlevad, et uus seadus, mis keelab liigselt emotsionaalsed kiirlaenu reklaamid ja panevad firmad paremat tööd tegema klientide informeerimisel riskide kohta, ei ole piisav. Võlanõustajad Terje Laats ja Ulle Schmidt naeravad idee peale, et uus seadus midagi muudab : „Tundub, et reklaamid on linnas aina suuremaks kasvanud!“ ütleb Laats. Üks reklaam on nende büroo ees. Bussis, („Raha ei ole kaugel!“) telekas („Võtab ainult 15 minutit!“), igalpool internetis („Me oleme alati sinu jaoks olemas!“).

500Jevgeni, 31 aastane , tuli nende büroosse esimest korda.Ta ütleb, et need reklaamid on talle justkui hüpnoos. „Miks ma peaks oma perekonda ja sõpru tülitama, kui nendelt firmadelt on nii kerge laenu võtta?“ mõtles ta viis aastat tagasi, peale töökaotust, siis kui kriis tabas. Nüüd ta peatub momendiks: „Keegi ei öelnud mulle kui kallis see tegelikult on.“Alles neli laenu hiljem, sai ta aru, et on hädas. Jevgeni ütleb, et keegi ei küsinud temalt, kas tal oli töökoht või piisavalt raha, et laen ja kasvav intress tagasi maksta. Tal ei ole enam ei autot ega tüdruksõpra, aga selle eest on tal piisavalt mõtlemisainet laenude näol.

Juuli algusest peavad kiirlaenufirmad kindlaks tegema, et nende klientidel oleks piisavalt vahendeid, et maksta tagasi raha, mis nad laenasid. See ei tähenda, et nad ei nõustu enam laene andma. Ning nende klientidel on õigus vaidlustada kohtuotsus, kui neid ei informeeritud riskide kohta ja kui laenajad ei uurinud nende tausta enne neile raha laenamist.

Eestis on umbes 40 kiirlaenufirmat. Mõndadel juhtudel, võib laenaja saata SMS-i keset ööd ja saada raha. Keegi ei tea täpselt, kui palju väiksemaid ja suuremaid laenajaid on. Nii nagu ka keegi ei tea täpselt, kui palju inimesi nende teenuseid kasutab. Nädalaleht Eesti Ekspress kirjutas mõni kuu tagasi, et iga kuues eestlane on kiirlaenu võtnud. Iga viies neist, satub hätta kiirlaenude tagasi maksmisega.

Eesti on alati vabaturu poliitika poolt olnud. Siin on väga lihtne oma firma rajada (SEB Panga uuringu kohaselt, on see siin kergem kui teistest Balti riikides) ning riik üldiselt ei sekku. Isegi õiguskantsler Indrek Teder ütles paar aastat tagasi, et piiravad intressimäärad rikuksid ettevõtjate põhiõigusi. Indrek Niklus, justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja, oli uue seaduse tegemisel kaasatud. Ta ütles, et nad arutlesid võimalikku valitsuse suuremat rolli intressimäärade reguleerimisel. Lõpus aga otsustasid nad sundida laenufirmasid rohkem vastutust võtma ning oma kliente paremini informeerima hakata. Kui see ei tööta, siis nad võivad kaalutleda rangemaks minemist.

Lõppude lõpuks tuleb see kõik tagasi vabaturu teemale, nagu tavaliselt Eestis. „Me ei saa keelata laenude andmist,“ Niklus ütleb. „Mis oleksid tagajärjed? Kõik need inimesed peaksid oma laenud kohe tagasi maksma, laenud mis nad võibolla võtsid, et osta auto millega tööle minna ja oma majanduslikku olukorda parandada. Siiski on tähtis, et klient arvestaks oma suutlikkusega, enne laenu võtmist.“

Soome võimud, ei lasknud kiirlaenufirmadel nii kergelt läbi saada. Eesti põhjanaaber on intressimääradele maksimumi kehtestanud – 50 protsenti aastas. Laats ja Schmidt on veendunud, et sama peaks Eestis tehtama. Eriti kuna Soome seadus on Eesti kiirlaenuturu veel külgetõmbavamaks teinud. „Need kellel oli kiirlaenufirma Soomes, on nüüd siin väga aktiivseks muutunud“ ütleb Schmidt.

Big Bank (nende reklaamlause on „Nii lihtne see ongi!“) on üks kõige suurematest mitte-universaal pankadest Eestis. Nende tegevdirektor Kaido Saar ütleb, et see seadus ei muuda nende äris eriti midagi. „Me juba tegime muudatusi mõni aeg tagasi.“ Saarele ei meeldi kui tema firmat võrreldakse kiirlaenu andjatega. Ta räägib, et tema kliendid võtavad suuremaid laene ja pikemaks ajaperioodiks. Schmidt ja Laats mõlemad raputavad oma pead kui me mainime Big Banka. „Me kuuleme seda nime väga tihti siin büroos.“

Saar ütleb, et kõige rohkem kliente tuleb neile Lätist aga ka Leedu turg hakkab järgi jõudma.

Eestlased ei võta kiirlaene, mis tihti algavad 50-st eurost, vaid ainult kallimate asjade ostmiseks, mida nad muidu ei suudaks endale võimaldada. Uus trend, ütleb Laats, on lihtsalt ostukäru täis saamine- et ellu jääda. Ta alati küsib neilt, kes temalt abi tulevad küsima, et miks nad laenu üldse võtsid? Viimasel ajal kolm inimest kümnest vastab „Et süüa osta.“. Paljud neist on naised.

Mõned firmad tervitavad uut seadusandlust avatud kätega. Rain Sepp, Credit24 tegevjuht, loodab, et see tsiviliseerib kiirlaenu turgu.“See on hea! Siis on meil kõigil samad reeglid.“ Ta tunnistab siis, et äri oli olnud palju algelisem. Kiirlaenuturul olemine oli nagu džunglist tee läbi tagumine.

Ta loodab ka, et uus seadus ajab väiksemad firmad minema. Tema meelest, ei ole kiirlaenufirmadel tulus anda laenu inimestele, kes ei suuda seda tagasi maksta. „Üks paha laen on väga kallis. Me ei tea kas me saame selle raha üldse tagasi ja kui palju, kui saame. Sinna läheb palju tööd ja energiat,“ ütleb ta. Seetõttu tervitab ta uut õigusakti. Tulgu mis tulgu, Schmidt ja Laats ei pea vähemalt muretsema töökaotuse pärast Eestis, kuna äri ikka veel kasvab.